Noorte hoiakud tekivad esmastest töökogemustest
16.04.2015

Iga aasta kevadel, enne suvevaheaega, otsivad paljud noored endale koolivaheajaks tööd. Ka mitmed ettevõtjad plaanivad suvel rohkem noori tööle võtta, kui personal puhkab ning on võimalik teha lihtsamaid, kergemaid töid. Kaubanduskojas toimus märtsis ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused Ellu!“ ümarlaud, kus käsitleti noorte tööle rakendamisega seonduvaid probleeme ning arutleti  noorte töötamist reguleerivate õigusaktide üle. Maikuus toimuval võrgustiku seminaril arutletakse noorte töötamisega seotud teemade üle ka laiemalt.

Palju räägitakse sellest, et tänastel noortel ei ole tööharjumust ja -tahet. Samas kiputakse tihti unustama, et just meie −  täiskasvanud, lapsevanemad, sealhulgas ka tööandjad, oleme need, kes noorte arengut kujundavad ja soodustavad. Pakkudes noortele esmaseid töökogemusi toetame ka mainitud töötahte ja -harjumuse tekkimist.

Täisealiste töötajatega võrreldes kohalduvad alaealistele töötajatele erinevad piirangud, mis tagavad, et laste õigused oleksid kaitstud ja töötamine ohutu. Seetõttu on piiratud alaealiste tööaega ning nende tehtavaid töid. Järgnevalt annamegi ettevõtjatele meeldetuletuseks põgusa ülevaate sellest, mida tööandja peaks alaealise töölevõtmisel silmas pidama.

Millega arvestada alaealise töölevõtmisel?

Töölepingu saab sõlmida vähemalt 15-aastase alaealisega, erandjuhtudel on see lubatud ka noorematega, seda näiteks kergemate tööde tegemiseks. Kerged tööd on lihtsad, mis ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust nagu näiteks marjade korjamine, laudade katmine, lihtsamad kontoritööd jne. Lastel vanuses 7-12 aastat on lubatud töötada kultuuri-, kunsti-, spordi või reklaamitegevuse alal. Töölepingu sõlmimiseks alaealistega, kes on nooremad kui 15, on vajalik ka tööinspektori nõusolek.

Lisaks tuleb alaealiste töötajate puhul arvestada mõningate tööaja piirangutega. Alaealine ei tohi töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. Piirangud on ka töötundidel: 7-12aastased võivad töötada 3 tundi päevas; koolikohustuslikud 13-15aastased 4 tundi päevas; 15aastased, kes ei ole koolikohustuslikud 6 tundi päevas ja 16-17aastased 7 tundi päevas. Alaealistel on keelatud töötamine vahemikus 20.00-6.00, ainult erandjuhtudel, kui alaealine teeb kerget tööd täiskasvanu järelevalve all, on lubatud töötada ka vahemikus 20.00-24.00. Koolikohustuslik töötaja ei tohi teha tööd vahetult enne koolipäeva algust. Sealjuures on alaealise töötajaga keelatud teistsugused tööaja kokkulepped.

Oluline on ka meeles pidada, et töölepinguga töötades peab alaealisele makstav töötasu vastama vähemalt Eestis kehtivale töötasu alammäärale, milleks 2015. aastal on 2,34 eurot tunnis ehk täistööajaga töötamise korral 390 eurot kuus.

Millised tööd on alaealistele keelatud?

Tööd, mida alaealised teha võivad peavad olema jõukohased. Neile on keelatud tööd, mis ületavad nende kehalisi või vaimseid võimeid, ohustavad kõlblust, võivad olla takistuseks hariduse omandamisel või häirida sotsiaalset arengut ning mis on nende jaoks ohtlikud. Seejuures ei tohi alaealised töötada erinevate füüsikaliste, keemiliste ega bioloogiliste ohtudega seonduvatel töökohtadel. Keelatud on tööd, mis on seotud kõrgelt kukkumise ohuga; töö, mille tempo määravad masinad ja mille eest tasustatakse vastavalt töötulemustele ning töö mehaanilise lõikuriga, mis hõlmab ka töid näiteks muruniidukiga. Samuti ei saa alaealisi rakendada kõrge psüühilise koormusega töödel, nad ei tohi töötada kohtades, kus tapetakse loomi või linde.

On selge, et alaealine ei tohi töötada baaris ettekandjana, kus tema tööülesandeks on klientidele alkoholi serveerimine, kuid segadust võib tekitada olukord, kus alaealine otseselt alkoholiga kokku ei puutu. Seda näiteks siis, kui alaealine pühib toidupoes tolmu riiulitelt, kus teiste toodete seas asetsevad ka kinnised alkoholipudelid või kui tööülesannete täitmisel tuleb tassida alkoholikaste. Alkoholiseaduse kohaselt ei tohi alaealist rakendada alkoholi käitlemisega seotud töödel, kuid lubatud on alkoholi ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.

Alaealiste tööle võtmise puhul on äärmiselt oluline järgida, et oleksid täidetud tööohutuse nõuded, kuna oma kogenematuse tõttu on noorte näol tegu riskigrupiga. Seetõttu on tähtis, et nii tööandja kui ka noor oleksid enne tööleasumist hästi kursis töövahendite ja neist tulenevate võimalike riskidega ning rakendaksid kõiki vajalikke ohutusmeetmeid. See aitab ära hoida võimalikke õnnetusi ja ühtlasi tõstab ettevõtjate endi teadlikkust tööohutuse nõuetest ning motiveerib töökeskkonda ohutumaks muutma.

Alaealiste töötamise regulatsioon sisaldab teatavaid piiranguid, mistõttu peab tööandja mõningatel juhtudel lähenema noorte tööle rakendamisele loovalt. Samas on noorte rakendamine suvisel puhkuste hooajal ettevõtjate jaoks suureks abiks. Ka „Unistused Ellu!“ ümarlaual jäi kõlama sõnum, et vaatamata täiendavatele nõuetele, mida tööandja peab alaealise palkamisel silmas pidama, on noorte töölerakendamine vajalik nii lisatööjõust saadava kasu kui ka pikemas perspektiivis tulevaste töötajate kasvatamise eesmärgil.

Kui teil on alaealiste tööle võtmise regulatsiooni puudutavaid küsimusi, võite kirjutada Kaubanduskoja juristidele aadressil juristid@koda.ee

Liisi Hansen
Kaubanduskoja ettevõtlikkuse projektijuht

Katre Rugo
Kaubanduskoja jurist

Oluline:

  • Nõuetega alaealiste töötamise kohta saate tutvuda Tööelu veebilehel aadressil www.tooelu.ee

  • 24. aprillil kell 15.00-18.00 toimub Kesklinna noortekeskuses (Raua 23, Tallinn) noortele suunatud töömess. Messile oodatakse osalema neid tööandjaid, kes pakuvad suveks tööd alla 18-aastastele noortele. Registreerumine ja lisainfo: www.rajaleidja.ee/suvetoo-2015

  • Maikuus toimub Kaubanduskojas „Unistused Ellu!“ võrgustiku noorte töötamise teemadele keskenduv kevadseminar. Lisainformatsioon peagi www.unistusedellu.ee/content/üritused