Erasektori vastutustunne järelkasvu osas kasvab
14.05.2014

8. mail toimus Kaubanduskojas koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ümarlaud teemal „Miks praktikute loodud õppematerjalid ei jõua koolitundi?“. Ümarlauas osalesid õppematerjale koostanud „Unistused ellu!“ võrgustiku liikmed, ettevõtjad, haridusametnikud, koolijuhid ja õpetajad.

Imbi Henno Haridus- ja Teadusministeeriumist andis ülevaate, millised on nõuded õppematerjalidele ja millised tegevused on plaanis. „Tänasel päeval ei olda üldharidusevaldkonna õppekirjanduse kvaliteediga rahul ja ootused on erinevad. Suurim prioriteet on e-õppevara arendamine ning kasutuselevõtmine nii üld- kui kutsehariduses. Eesmärk on aastaks 2020 võimaldada koolidel soovi korral õppetöös kasutada paberkandjal õppekirjanduse asemel digitaalset õppevara,“ rääkis Henno. Esitlus »

Kristiine Rebane Danske Bankist rääkis, et erasektori vastutustunne oma valdkonna järelkasvu suhtes kasvab. „Ettevõtjatel on teadmised, oskused ja praktilised kogemused, mida on võimalik koolitundi viia.Juba täna on ettevõtjate eestvedamisel loodud erinevaid õppematerjale, mis on tasuta kättesaadavad ja aitavad erinevate valdkondade käsitlemist koolitundides praktilisemaks muuta,“ rääkis ta. Danske Bank on teinud finantskirjaoskuse edendamiseks interaktiivsed veebikeskkonnad Rahamaa.ee, mis on mõeldud 5-9 aastastele lastele, Valitseomaraha.ee 4.-6. ja 7.-10 klasside õpilastele matemaatikatunnis kasutamiseks ning spetsiaalselt õpetajatele loodud Finantskirjaoskus.ee. Danske Banki senine koostöökogemus koolidega on olnud positiivne ja julgustab neid jätkama. Siiski tõi Kristiine Rebane välja, et Eestis puudub süsteemne ülevaade olemasolevatest õppematerjalidest, st mis on juba tehtud ja millistesse valdkondadesse on vajadus panustada. „Koolidel ja õpetajatel on infomüras raske orienteeruda - puudub keskne infosüsteem, kust õpetajad kvaliteetseid õppematerjale leiavad ja tugivõrgustik, kes koordineerib info jagamist uutest õppematerjalidest. Tänase õppekava eesmärgid, ainetundide maht ja õpilaste hindamissüsteem ei soodusta alternatiivsete, praktilisi oskusi arendavate õppematerjalide ulatuslikku kasutamist koolitundides.“ Esitlus »

Madis Sarik, kes on majandusõpetaja Jüri Gümnaasiumis ja Rae Valla abivallavanem rääkis, et Rae Vallas on tehtud noorte ettevõtlikkuse arengukava. Arengukavas on visioon, et valla noor on ettevõtlik, haritud ja laia silmaringiga, ta on teadlik oma võimetest ning teab eneseteostuse võimalusi koduvallas. Tegevuskava on välja töötatatud koostöös valla, ettevõtjate, koolide ja omavalitsustega ning kõigil on võrdselt oluline roll ka arengukava edaspidisel ellurakendumisel. Jüri Gümnaasiumis majandustunde andes toob Madis Sarik tavaelust praktilisi näiteid ja seob tunnid päeva aktuaalsete teemadega. Tunde viivad läbi ka külalisesinejad ning ettevõtetes käiakse ekskursioonidel. „Minu jaoks on tähtis, et noored saavad tunnis teha praktilisi töid, käia ettevõtetes külas ja osaleda töövarjupäeval. Praktiliste tegevuste osakaalu peab õppekavas suurendama, et noored saaksid oma silmaringi laiendada. Ei ole õige, et õpilane käib kooli kõrvalt tööl,“ ütleb Sarik. Esitlus »

Rocca al Mare kooli direktor Kaido Kreintaal rääkis, et koolid hakkavad jääma elule jalgu ning elatatakse vanal rasval. „Hariduses puudub selge visioon ja muutused on pigem kvantitatiivset laadi. Õpilastel on koolis on igav! Hariduse arendamiseks puudub ressurss ja keegi ei vastuta. Nii otsivadki koolid ise oma teed näilises vabaduses.“ Rocca al Mare koolis on otsitud ja katsetatud erinevaid meetodeid ning see on andnud  palju mõtlemisainet. Ainekavade rägastikus on korra loomine osutunud keerulisemaks kui alguses arvati ja kuna eesti keeles on ilmunud haridusteemalisi uuringuid väga vähe, on tulnud neid otsida kaugemalt.„Saime kogemuse, et uusi teadmisi ja oskusi vajavad nii õpilased kui ka õpetajad. Noorem kooliosa on astunud sammu lähemale üldõpetusele ja on hakanud väärtustama üksteiselt õppimist. Näiteks loodusklass on end meie ees avanud hoopis uutest vaatenurkadest ning vahel ei peagi kaugele minema, et näha, et ka kooliümbrus pakub huvitavat kogemust. Ka lapsevanemad on heal meelel valmis panustama, kas abiõpetajate, töövarjupäeval osalemise või loengute läbiviimisel,“ rääkis Kreintaal. Ta lisas, et „ainekavad peavad andma ruumi loovusele, mõtlemisele, suhtlemisele, koostööle.“ Esitlus »

„Unistused ellu!“ võrgustiku liikmete tehtud õppematerjalidest saab lugeda Tiia Randma esitlusest »

Ümarlaua aruteludest tehtud kokkuvõtet saab lugeda siit ».

Järgmine võrgustiku üritus toimub 22. 05.2014, mil on plaanis traditsiooniline kevadseminar ja seekord räägime reaalainete populariseerimisest.